Eesti ja Itaalia

13.04.2010
Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Deprestis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.
Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927-31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.
Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991-1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996-1999), Luchino Cortese (1999-2002), Ruggero Vozzi (2002-2005) ning Fabrizio Piaggesi (2005-2009). Praegune Itaalia suursaadik Rosa Maria Chicco Ferraro esitas oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 29. oktoobril 2009.
Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. 1998. a. jaanuarist septembrini juhtis saatkonna tööd ajutine asjur Ivar Raig. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit Jüri Seilenthal ning alates 2006. aasta septembrist on Eesti suursaadik Itaalias Andres Tomasberg.
Eestit esindavad Itaalias ka seitse aukonsulit: Mario Boidi Torinos, Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Mario Forte Napolis, Giuseppe Barranco di Valdivieso Milanos, Marcello Floris Cagliaris ning Giuseppe Iazeolla Baris.
Oktoobris 1993 loodi Riigikogus Itaalia-Eesti esimene sõprusgrupp. Praeguse Riigikogu Itaalia-Eesti sõprusgrupp moodustati aprillis 2007.a. ning selle esinaiseks on Mai Treial.
Olulisemad visiidid
| Eestisse |
| mai 1997 |
president Oscar Luigi Scalfaro |
| veebruar 1998 |
peaminister Romano Prodi |
| september 2000 |
Itaalia parlamendi Itaalia-Eesti sõprusgrupp |
| aprill 2003 |
infrastruktuuri- ja transpordiminister Pietro Lunardi |
| aprill 2003 |
kaitseminister Antonio Martino |
| mai 2003 |
eurominister Roberto Buttiglione ja töö- ja sotsiaalminister Roberto Maroni |
| märts 2004 |
asepeaminister Gianfranco Fini |
| aprill 2004 |
president Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit |
| september 2005 |
asekaubanduminister Adolfo Urso |
| jaanuar 2009 |
asevälisminister Sen. Alfredo Mantica |
| september 2009 |
välisminister Franco Frattini |
| Itaaliasse |
| märts 1997 |
välisminister Toomas Hendrik Ilves |
| märts 1998 |
president Lennart Meri, välisminister Toomas Hendrik Ilves |
| aprill 2001 |
peaminister Mart Laar |
| juuni 2001 |
majandusminister Mihkel Pärnoja koos Eesti ärimissiooniga |
| november 2002 |
president Arnold Rüütel |
| november 2005 |
välisminister Urmas Paet |
| aprill 2006 |
Riigikohtu esimees Märt Rask |
| juuli 2009 |
president Toomas Hendrik Ilves |
Viimaste aastate olulisemad sündmused kahepoolsetes suhetes on IItaalia presidendi Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit Eestisse kevadel 2004. Välisminister Urmas Paeti töövisiit Rooma novembris 2005. Itaalia asevälisminister senaator Alfredo Mantica ametlik visiit Eestisse jaanuaris 2009 ja president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Rooma juulis 2009. Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahelise ühisavalduse omavahelise koostöö tugevdamisest allakirjutamine märtsis 2009.
Lepinguline baas
Eesti ja Itaalia suhete lepingulises baasis on olemas kõik olulisemad baaslepped. Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut: ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929) ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).
Pärast Eesti taasiseseisvumist on riikide vahel sõlmitud järgmised lepingud:
- Turismialase koostöö leping (jõustus 07.10.98)
- Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
- Illegaalselt riiki saabunud ja seal viibivate isikute kahepoolne tagasivõtmise leping (jõustus 03.03.99)
- Kokkulepe sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kohta (jõustus 26.01.00)
- Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
- Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 22.02.00)
- Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 09.05.00)
- Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
- Salastatud teabe kaitse leping (jõustus 08.03.01)
- Organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastane koostöökokkulepe (allkirjastati 08.09.2009)
- Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vaheline ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (18.03.2009)
Kaitsekoostöö
Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. a, kui Eestit külastas Itaalia Kaitseuuringute keskuse delegatsioon. Pärast koostöökokkuleppe sõlmimist 1998. a. muutus kaitsealane koostöö aktiivsemaks. Alates 1999. a on koostöö planeerimine viidud regulaarsele tasandile – igal aastal koostatakse ja sõlmitakse aastane koostööplaan. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö.
Eesti ja Itaalia on teinud edukat koostööd multinatsionaalses eriüksuses Kosovos, kus Eesti rahuvalvesõdurid teenisid NATO relvajõudude (Kosovo Force’i ehk KFORi) koosseisus Itaalia karabinjeeride juhtimisel. Riikide koostöö on kulgenud suurepäraselt, eestlastest koosnev sõjaväepolitseirühm ESTPATROL tegeles igapäevaselt laagrivalvega ning osales patrullides MSU (Multinational Support Unit) vastutusalas.
Majandussuhted
Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas – sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise ja kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepped.
Septembris 2005, seoses Itaalia asekaubandusministri Adolfo Urso visiidiga Eestisse, toimus ka suurejooneline äriseminar, millest võttis osa ligi 80 Itaalia ärimeest. Seminari peamine korraldaja oli Itaalia Väliskaubandusinstituut (ICE).
1. märtsil 2007. a toimus Milanos Eesti äri- ning investeerimisvõimalusi tutvustav seminar. Ürituse eestvedajaks oli Eesti aukonsul Milanos G. Barranco di Valdivieso. Seminari „Estonia business focus: opportunita per le imprese italiane” toimus tihedas koostöös EV saatkonnaga Roomas, Milano Kaubandus- ja Tööstuskoda (Agentuur PROMOS) ning EV Piemonte aukonsuli prof, Mario Boidiga. Seminaril esinesid ettekannetega Eesti majandusarengu perspektiivist, maksudest ja nende struktuurist, investeeringu ja turismivõimalustest Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Siim Raie, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, EAS esindaja Reet Truuts.
2008. a. alguses toimus mitmeid üritusi EV 90. aastapäeva raames.
21.- 24. veebruar viibis Milanos Euroopa ühel suurimal turisminäitusel BIT 2008 Eesti turismiettevõtete delegatsioon eesotsas EAS-ga. 25. veebruaril toimus Milano kaubandus – ja tööstuskojas Eesti ärivõimalustele pühendatud seminar. 28. veebruaril toimus Roomas Estonian Airi presentatsioon seoses uue lennuliini Tallinn-Rooma-Tallinn avamisega.
4.-10. novembril 2008. a. osales Eesti esmakordselt oma boksiga Napoli rahvusvahelisel merebiennaalil.
18. juunil 2009. a. toimus Erba linnas (Lombardia maakond) Eesti Vabariigi Rooma saatkonna, EV aukonsuli Milanos ja reklaamifirma adsGlen koostöö tulemusena Eestile pühendatud äriseminar, kus osales 10 Eesti ettevõtet ning peaesinejaks on EAS-i esindaja.
2009. a novembris leidis aset EAS-i infopäev Itaalia ajakirjanikele ja reisikorraldajatele.
KAUBANDUSSUHTED
Itaalia oli 2009. a kaubavahetuselt Eesti 15. kaubanduspartner, kuigi eelnevalt oldi aastaid olnud kaubavahetuse kogukäibelt Eesti 10.-12. kaubanduspartner. 2009. aastal eksporditi kaupu Eestist Itaaliasse 1 144,5 mln krooni väärtuses ja imporditi 2 528 miljoni krooni ulatuses. Vähenes nii Eesti eksport kui import ja meie saldo on jätkuvalt negatiivne. Kaubavahetus Itaaliaga hõlmas 1,7 % Eesti kaubavahetusest.
Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2009.aastal:
- masinad ja seadmed - 35,6%
- pabermass ja tooted sellest - 13,3%
- puit ja puittooted - 10,1%
Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2009. aastal :
- masinad ja seadmed - 27,9%
- tekstiil ja tekstiilitooted – 14,8%
- metallid ja metallitooted - 8,8%
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel oli 31.12.2009 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 0,4% pärit Itaaliast kogusummas 574 595 tuhat krooni, millest põhiline osa oli läinud kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindusse. Eesti otsesed välisinvesteeringud Itaaliasse olid sama seisuga 2 475 538 tuhat krooni, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 1,1%. Tegevusalade lõikes pole Eesti investeeringuid avaldatud.
Kultuuri- ja haridussuhted
Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.
Sama lepingu raames allkirjastasid Eesti ja Itaalia esindajad jaanuaris 2005 kahe riigi nelja-aastase koostööprogrammi, mis toob Eestisse Itaalia õppejõude, üliõpilasi ja kultuuriinimesi ning hõlbustab kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Programm toetab kirjanduse tõlkimist, koostööd raamatukogu-, arhiivi- ja muinsuskaitsetöötajate vahel ning võimaldab aktiivsemalt osa võtta kultuuriüritustest. Mõlemad riigid toetavad kultuuri- ja kunstiasutuste koostööd, pakuvad stipendiume teadustööks, keele ja kirjanduse õppimiseks ning kultuuriuuringuteks.
2000. a märtsis asutas rühm itaallasi Itaalia-Eesti sõprusühingu (Centro d'Amicizia Italia-Estonia), mille president on endine suursaadik Eestis Luchino Cortese ja peasekretär Costantino Moretti. Oktoobris 2000 korraldas ühing Tallinnas konverentsi "Barokk Eestis: Niccolò Michetti ja Kadrioru loss", 16. novembril 2001 toimus Tallinnas sõprusühingu, Itaalia saatkonna ja Eesti kõrgkoolide koostööna Eestiga seotud Itaalia ajakirjanduse suurkuju Indro Montanellile pühendatud teaduspäev.
1998. a. taasasutati Eestis Dante Alighieri Selts, mis koondab itaalia keelest ning kultuurist huvitatuid üle kogu Eesti. Seltsi liikmete hulgas on akadeemikuid, kunstnikke, ärimehi ja poliitikuid. Selts tegeleb keelekursuste korraldamisega ning on korraldanud ka kontserte, kohtumisi ja konverentse.
Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Eesti Humanitaarinstituudis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides. Tartu Ülikoolis töötab Itaalia välisministeeriumi poolt määratud ametlik itaalia keele ja kultuuri lektor Federica Botti.
Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.
KULTUURISÜNDMUSI 2006
MUUSIKA
- Püha Miikaeli poistekoor osales 28.12-3.01 Roomas ülemaailmsel festivalil Pueri Cantores;
- 15. veebruaril oli Arvo Pärdi autoriõhtu Torino katedraalis. Torino XX taliolümpiamängude kultuuriprogrammi raames esindasid Eestit Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor Olari Eltsi juhatusel.
- 19. augustil Stresa Festivalil dirigeeris Paavo Järvi Deutsche Kammerphilarmonie orkestrit.
- 13 - 14. juunil andis ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel kaks kontserti koorifestivali La fabbrica del canto raames.
- Aprillis võitis Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari naiskoor dirigent Ülle Sakariase juhatusel Itaalias Riva del Gardas toimunud mainekal rahvusvahelisel koorikonkursil naiskooride A-kategoorias teise koha ning kuldmedali. Samuti võitis Tartu koor kõigi kooriliikide arvestuses eriauhinna parima kohustusliku laulu ettekande eest.
KUJUTAV KUNST
- Rahvusraamatukogus avati 25.aprillil näitus “Uued metseenid: Itaalia pankade kunstiraamatud” Näitust aitas korraldada Itaalia Suursaatkond. Näitus esitleb valikut pankade kirjastatud kunstiraamatutest, mida võib lugeda omaette kunstiteosteks, mis kajastavad ilmekalt autorite, väljaandjate ja pankade viljakat koostööd.
- Eesti esindus osales septembris Veneetsias toimunud 10. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil ekspositsiooniga "Joint Space". Veneetsias Spiazzi galeriis avatud väljapanek valmis arhitektuuribüroo Urban Mark, Tartu ülikooli geograafia instituudi ja arendusettevõte Positium koostöös. Selle autorid on Ülar Mark, Indrek Tiigi, Kaja Pae, Yoko Alender, Raul Kalvo, Rein Ahas, Anto Aasa, Siiri Silm, Margus Tiru ja Erki Saluveer.
- 21. juuni - 21. juulil näitusel "Human Game. Winners and Losers" esindas Eestit videokunstnik Jaan Toomik oma videoga "Isa ja poeg". Näituse kuraatoriteks oli Francesco Bonami, Maria Luisa Frisa ja Stefano Tonchi.
FILM
7. mail sai Liivo Niglase aastal 2004 valminud dokumentaalfilm "Tavaline seiklus" Itaalias rahvusvahelisel Trento filmifestivalil Andrea Morelli nimelise eriauhinna. Tõsielufilm jutustab viie sõbra jalgrattaretkest Mongooliast Nepali. Film on toodetud Eesti Televisiooni saatesarja "Ehh, uhhuduur" alusel. Auhinda annab alpinistidest ja ajakirjanikest koosnev žürii välja parimale filmile, mis jutustab rändamisest jalgrattal, purjekal või jalgsi. Trento filmifestival on keskendunud mägi- ja seiklusfilmidele ning toimus 54. korda.
KULTUURISÜNDMUSI 2007
- 21-24.02.2007 toimus Roomas III EL liikmesriike kaasav kultuuriüritus Trans Europa Express. Seekordse ürituse teemaks oli Euroopa linn ja Eestit esindas kirjanik ja ajakirjanik Karl Martin Sinijärv.
- 25.03.2007 avas Itaalia president G. Napolitano näituse, mis oli pühendatud Rooma lepingute allakirjutamise 50. aastapäevale. Eestit esindas Erik Haameri maal „Perekond vees”.
- 22.11.2007 toimus Roomas San Luca Akadeemias koostöös akadeemia, saatkonna ja Eesti-Itaalia Sõprusseltsiga seminar Kadrioru lossi projekteerinud Itaalia arhitektist Niccolo Michettist. Eestist esinesid ettekannetega Tartu Ülikooli professor Juhan Maiste ja Kadrioru Kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
MUUSIKA
- 05-06.06.2007 toimusid Emilia Romagna maakonna kahes kirikus organisti Marju Riisikampi kontserdid muusikaürituse Musica Coelestis raames.
- 10.06. ja 25.06. toimusid Rooma 2 kirikus harrastuskooride „Laeti Cantores” ja „Santa Cecilia” kontserdid, kus esitati Urmas Sisaski koorimuusikat Eesti keeles.
FILM
- 09.05.2007 toimus Rooma lähistel Fiumicinos filmiüritus „EURO Cine Cite 27. Eestit esindas Jüri Sillarti film „Kuldrannake”,
- 28.08–08.09.2007 toimus 64. Veneetsia rahvusvaheline filmifestival. Veiko Õunapuu film „Sügisball” võitis „Horisondi” auhinna.
- 20.10.2007 linastus II Rooma rahvusvahelisel filmifestivalil Ilmar Raagi film „Klass”. Peale filmi toimus kohtumine autoriga.
KUJUTAV KUNST
- 10.06–21.11.2007 toimus 52. Veneetsia rahvusvaheline kunstibiennaal. Eestit esindas Marko Mäetamm ning Eesti näitus avati 09.06.2007
KULTUURISÜNDMUSI 2008
FILM
- 18-24.04.2008 toimus Roomas VII Sõltumatu filmifestival, kus täispikkade filmide kategoorias võitis esikoha Ilmar Raagi’i „Klass”
- 22-26.04.2008 toimus Lucas, Toscana maakonnas rahvusvaheline joonisfilmide festival, mille eriprogrammi raames näidati asjatundlikule publikule koguni 41 Eesti nuku ja joonisfilmi.
MUUSIKA
- 21.02.2008 esines Milanos Tempio Civico di san Sebastiano kirikus kavaga eesti muusikast Eesti keelpillikvartett „Noobel nelik”.
- 12.10.2008 esines Milanos, Püha Marija basiilikas soolokontserdiga Muusikaakadeemia professor Andres Uibo.
KUJUTAV KUNST
- 26.02.2008 toimus Milano kultuuri sihtasutuses Ambrosianeum kunstnik Mall Nukke maalinäituse avamine. Välja oli pandud 19 autori tööd ikoonigraafika stiilis.
- 1-12.09.2008 oli Roomas FAO peakorteris avatud Eesti tekstiilkunstnike näitus.
KULTUURISÜNDMUSI 2009
- Veneetsias 53. kunstibiennaalil esindas Eestist 7. juunist – 22. novembrini Kristina Norman oma projektiga “After War”.
- 17.-18. septembril osales Tallinna Ülikooli Naiskoor Arezzo rahvusvahelisel koorimuusika konkursil
- 3. ja 4. oktoobril toimus Andres Uibo (orel) kontsert Milano toomkirikus ning Andres Uibo ja Ain Vartsu (elektrikitarr) kontsert.
- 22 novembril oli Marju Riisikamp’i orelikontert Bologna S. Michele in Bosco kirikus.
 
|