ÄRIKESKKOND

24.09.2009

1. Ärikeskkonna iseloomustus

Ülemaailmne majanduskriis Itaaliat esialgu teravalt ei ole mõjutanud, kuna riigi SKT kasv oli aastaid tagasihoidlik. Samas on läbi viidud mõned majandusreformid ja veel mõned on kavas, lihtsustatud ettevõtete registreerimine ja muu äriga seonduv (see nõuab siiani siiski tunduvalt rohkem aega ja kulusid, kui keskmiselt EL-is). Viimasel ajal on rohkesti investeeritud infrastruktuuridesse.

Ei saa öelda, et sarnaselt Eestile on Itaalia väliskapitali osas sama avatud – riigis registreeritud väliskapital jääb alla 10%. Itaalia ühiskonnal jääb puudu dünaamikast ning innovatsioonist, samuti ei räägita riigis reeglina inglise või mõnda muud levinud võõrkeelt. Samas tuleb meeles pidada, et itaallastega ja Itaalias äri ajades on oluline saavutada isiklik kontakt, mis ka Eesti ettevõtjale võimatu pole. Siis võivad avaneda hoopis laiemad võimalused, kui seda enne ette näha oli. Palju sõltub ka maakonnast, kus äri aetakse või kust äripartner pärit on. Põhja-Itaalia ärikeskkond ja –kultuur on suurte germaani mõjudega ja juba selle poolest meile lähedasem. Asja lihtsustab fakt, et Itaalia vaieldamatuks äripealinnaks on Milano ja –maakonnaks Lombardia. Samas on üksikud eesti ettevõtjad leidnud võimalusi ka Lõuna-Itaalias.   

Itaalia intellektuaalse omandi regulatsiooniga ning patentidega seonduvat vaata http://www.info-brevetti.org/.

http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisriikide-infobaas/itaalia  - Itaalia infobaas EAS koduleheküljel.

2. Itaalia tööturg, elamisõigus ja tööluba

Eesti liitumisel ELiga rakendas Itaalia sarnaselt paljudele teistele nn. vanadele liikmesriikidele üleminekuperioodi ehk tööjõu vaba liikumist piiravaid siseriiklikke meetmeid uute liitujate suhtes. 27. juulil 2006 teatas Itaalia valitsus Euroopa Komisjonile ning liikmesriikidele, et on otsustanud tagada vaba juurdepääsu oma tööturule uusliikmetele (sh. Eestile). Tööjõu vabast liikumisest Euroopa Liidus seisuga 17. märts 2009 http://www.vm.ee/?q=et/node/8003.  

Eesti kodanikud võivad Itaalia territooriumile siseneda nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. Eesti kodaniku jaoks, kes viibib riigis üle 90. päeva, on piisavaks aluseks enda elukohajärgne registreerimine (nn certificato di iscrizione anagrafica) linnavalitsuses.  

Rohkem informatsiooni immigratsiooniportaalist: http://www.portaleimmigrazione.it/ImmigrazioneNet/CDS_Neocomunitari.aspx. Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge Itaalia Siseministeeriumisse http://www.interno.it/.

Kui asute alaliselt elama Itaaliasse, peate ka oma ravikindlustuse ümber vormistama (juhul, kui Te olete Haigekassas arvel). Ajutiselt Itaalias viibides peab kaasas olema vastav ravikindlustuskaart: http://www.vm.ee/?q=et/node/4833

Kui kavatsete minna välismaale – äripartneriga kohtudes, vabaaja veetmiseks, enesetäiendamiseks või mis iganes muul põhjusel – vaadake kindlasti Eesti Vabariigi Välisministeeriumi koostatud ülevaateid aadressil http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/127. Itaalia kohta eraldi http://www.vm.ee/?q=et/node/5794. Enne Itaaliasse tööle minekut soovitame tutvuda EV Välisministeeriumi sellekohase infoga http://www.vm.ee/?q=et/node/4836.

Arstiabi korraldamisega Itaalias tegelevad kohalikud tervishoiuüksused (Unità sanitaria locale), mis alluvad Riikliku Tervishoiuteenistusele (Servizio sanitario nazionale). Peale saabumist Itaaliasse tuleb ennast kindlasti registreerida uues elukohajärgses tervishoiuüksuses. Itaalia tööturust, töötingimustest, sotsiaaltoetustest, ravikindlustusest ning sellest, kuidas on võimalik Itaalias tööd leida vt. lähemalt Eesti EURES portaalilt: http://www.eures.ee/, mis on osa Euroopa tööalase liikuvuse portaalist http://ec.europa.eu/eures/home.jsp?lang=et.

Kõik Eestis väljastatud dokumendid, mida soovite Itaalias kasutada, peavad olema apostilleeritud. Täpsema info leiate siit: http://www.vm.ee/?q=et/node/4815. Oma auto Eesti registrist kustutamise kohta leiate teavet Eesti Riikliku Autoregistri koduleheküljelt: http://www.ark.ee/, Itaalia registrisse kandmiseks pöörduge kohaliku maakonna Motorizzazione Civile poole http://www.trasportiatp.it/ufficiddt/uffici-motorizzazione-civile.html. Muud vajalikku infot leiate järgmistelt kodulehekülgedelt: http://europa.eu.int/youreurope/nav/et/citizens/home.html ning  http://www.stranieriinitalia.it/

3. Tööpoliitika ja ametiühingud

Itaalia tööturg on omapärane. Üks töösaamise eeltingimustest on hea itaalia keele oskus. Itaalias reeglina töötavad inimesed kollektiivsete töölepingute alusel (contratto collettivo di lavoro), mis riiklikul tasemel panevad paika majandussektorite palgatariifid, tööeeskirjad ja –tingimused. Kui töötaja alustab töösuhet mõne ettevõttega või riigistruktuuriga siis liitub ta kollektiivse töölepinguga. Nii laienevad temale samad hüved ja kohustused nagu teistelegi töötajatele. Töösuhte vaidlustamisel on aluseks Itaalia seadusandlus (ka siis, kui tegemist välismaalastega). Ametlik tööaja kestus Itaalias on 36 tundi nädalas, puhkus kestab tavaliselt 3-4 nädalat aastas.

Itaalias eksisteerib rida institutsioone, kelle kohustusteks on sotsiaalhooldussüsteemi toimimise garanteerimine:

• Rahvuslik sotsiaalhooldussüsteemi Instituut (INPS - Istituto Nazionale Previdenza Sociale), kelle pädevuses on pensionite, töötutoetuste ja peretoetuste väljamaksed; haiguslehel olemisega, sünnitusega ning lapsehooldusega seotud toetuste väljamaksed ning muud kompensatsioonid (ületöötunnid, töökohamuutus jne).
• Rahvuslik Kindlustusinstituut tööõnnetuste vastu (INAIL - Istituto Nazionale per l’Assicurazione contro gli Infortuni sul Lavoro). Tegeleb töötajate tööohutuse inspektsiooni ning tööõnnetuste vastu kindlustamissüsteemi haldamisega.
• Rahvuslik avaliku teenistujate sotisaalkaitse Instituut (INPDAP - Istituto nazionale di previdenza per i dipendenti dell'amministrazione pubblica), kelle halduses on avaliku teenistuse töötajad (selliseid on Itaalias koguni 25%).
• Rida ametkondlike sotsiaalkaitse institutsiooni (eraldi ajakirjanike, näitlejate, arstide jne jaoks).

Itaalia on tuntud ametiühingute pikaajaliste traditsioonidega maa. Ka tänapäeval on ametiühingutesse koondatud palju inimesi (1/3 töötajatest), nende roll ühiskonnas ja sisepoliitikas on jätkuvalt suur.

Töölisliikumine tekkis Itaalias kohe peale riigi ühendamist, XIX saj. lõpus. Esimene üldstreik toimus 1901. aastal, millele järgnes ametiühingute seadus. Töölisorganisatsioonid olid tugevad ning aktiivsed kuni 1922, mil peaministriks nimetati Mussolini. Fašismi ajal kaotasid ametiühingud oma mõtte – iga itaallane pidi olema teatud tsentraliseeritud ametiühingu või muu "korporatiivse organisatsiooni" liige ning kõik need "korporatsioonid" olid omakorda tugeva riikliku kontrolli all.

1944 taasloodi Itaalia Tööliskonföderatsioon (asutatud 1912 – Confederazione Generale Italiana del Lavoro – CGIL), mis on Itaalia vanim ja suurim ametiühing. CGIL koondab oma ridades nii tööstuses kui ka põllumajanduses tegutsevaid isikuid ja on Rahvusvahelise ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonide liige (International Trade Union Confederation; European Trade Union Confederation) ning OECD Ametiühingute Konsultatiivkomitee liige (Trade Union Advisory Committee to the OECD).

1948. aastal lahkusid CGIL-ist katoliiklased ning sotsiaal-demokraadid ja asutasid 1950oma organisatsiooni – Itaalia Tööliste Ametiühingute Liidu (Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori – CISL). Vaatamata sellele on CISL liikmeskonnast ka palju mittekatoliiklasi ning ametiühinguga liitumisel sellist usunõuet ei esitata. CISL on liikmete arvu poolest suuruselt teine Itaalia ametiühing.

1950-tel lahkusid CISList omakorda vabariiklased, sotsiaaldemokraadid ja mitteusklikud liberaalid ning asutasid ilmaliku Itaalia Tööliidu (Unione Italiana del Lavoro – UIL). See on suuruselt kolmas ametiühing riigis.

Lisaks eelpool mainitutele on Itaalias veel kõikvõimalikke töölisorganisatsioone ja autonoomseid ametiühinguid. Sõltuvalt olukorrast kas toetatakse suurte ametiühingute liitude nõudmisi või aetakse oma asja.

Olulisemate ametiühingute liikmelisus (2004. aasta andmed)

CGIL koosneb kokku 15 rahvuslikust ametiühingust ning 134 tööliskojast.
CISL koosseisus on 14 ametiühingute föderatsiooni ning 9 muud ühingut.
UIL koosneb 16 ametiühingust.

Itaalia tööandjaid esindab Itaalia Tööandjate Liit – Confindustria.

Traditsiooniliselt on Itaalias olnud ka suhteliselt kõrge tööpuudus. Seejuures on oluline geograafiline tegur: tööpuudus Lõunas ja eriti Sitsiilias küünib 21%-ni, Põhjas ei ole see olnud suurem, kui 5-6%. Riigis on ligi 8 mln. vaeseid, enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Nii on Itaalias ka mitmeid toetuste liike, mida mujal Euroopas ei tunta, näit. võib kodanik saada toetust, kui suundub elama/töötama Lõuna-Itaaliasse. Ettevõte, mis investeerib Lõuna-Itaaliasse saab arvestavaid maksusoodustusi.

Töökoha leidmist abistavad nn töövärbamiskeskused, kuhu on võimalik pöörduda töösaamise eesmärgil (I Centri per l’impiego), töökuulutusi avaldavad erinevad lehed – il Corriere della Sera http://lavoro.corriere.it/ , Il sole 24 Ore annab välja Cerco Lavoro-Giovani, mis on mõeldud kõrgharidust omavatele noortele. Igas maakonnas on lisaks omad süsteemid ja keskused, näit. Napolis antakse regulaarselt välja Tööbülletääni www.bollettinodellavoro.it jne. Eksisteerivad nn Employment Agencies (Uffici di Collocamento), tööinfokeskused (centri d’informazione del lavoro), kohalike KTK-de töökuulutused ja kõikvõimalikud muud keskused, mis viimasel ajal on üha rohkem kättesaadavad internetis. Mõned on mõeldud eraldi noortele, välismaalastele, puuetega inimestele jms.

Lisaks vaata tööpoliitikast ja -võimalustest: http://www.eures.ee/ - Eures Eesti ja http://www.lavoro.gov.it/Lavoro/eures/ - Eures in Italia.

4. Ettevõtlus ja selle vormid

Ettevõtlust Itaalias reguleerib Tsiviilseadustik (Codice Civile). Itaalia on väljaarenenud majandusega riik. Samas meie kiirelt globaliseeruvas maailmas leidub alati uusi ärivõimalusi ja huvitavaid ideid. Meie arvates hetkel perspektiivsed äritegevuse valdkonnad Itaalias, mis võiksid huvitada Eesti ettevõtjat, on järgmised:

• telekommunikatsioonide sektor (suhteliselt hiljuti toimusid valdkonnas erastamisprotsessid, sektori pidev dünaamiline areng);
• reklaami- ja informatsiooniturg, infotehnoloogia (sh. kiire interneti levikuga seonduv tegevus, programmeerimine);
• tekstiilitööstus (sh. rõivatööstus, valmisriided) ja disain ning kaudselt moeäri;
• metallitööstus;
• kinnisvaraturg ja ehitus, sh. elamute restaureerimine (eriti Kesk- ja Lõuna-Itaalias, ehk seal, kus on arenenud turism);

Samuti soovitame teil pöörata tähelepanu investeerimisvõimalustele Itaalia transpordivõrku (eriti raudteede ehitamisse, mida lisaks osade kaupa erastatakse).

Ka turismisektor on Itaalias endiselt populaarne ja see pakub arenguvõimalusi mitmel suunal (lisaks on tegemist kahepoolse turismiga, st. üha rohkem itaallasi tuleb Eestisse ja eestlased käivad pidevalt Itaalias). Turismisektor, hotellindus, maaturism on valdkonnad, mis meie hinnangul kasvab ka edaspidi.

Itaallasi huvitavad Eestis peamiselt järgmised valdkonnad:

• kinnisvara;
• kõikvõimalik käsitöö (see on üldine trend, mis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud);
• puit ja puidust tooted;
• metall;
• tekstiil;

Veel soovivad itaalia ettevõtjad müüa Eestisse veini ning põllumajandustooteid ja toiduaineid, mille poolest Itaalia kuulus on. Itaalial on huvi meie infotehnoloogia vastu. Uuritakse investeeringuvõimalusi transpordivõrku ja vähemal määral energeetika sektorisse.

Itaalias on palju erinevaid ettevõtlusvorme: füüsilisest isikust ettevõtja (Ditta Individuale) Pereettevõte (Impresa Famigliare), Partnerühing (Società in nome collettivo), Usaldusühing (Società in accomandita semplice), Osaühing (Società in accomandita per azioni), Piiratud vastutusega osaühing (Società a responsabilità limitata) ja teised.

Itaalia omapära, millest eelpool kirjutasime, seisneb selles, et üle 75% ettevõtetest moodustavad perekapitalil põhinevad firmad ja ettevõtted. See on ühtlasi nii tugevaks plussiks (tänu sellele on riigi majandus stabiilne, püsiv) kui ka miinuseks (puudub pidev dünaamika). Itaalia ettevõtluse turg erineb USA ja Euroopa omast. Näiteks, ajalehtedes on haruldased business for sale pakkumised. Turule sisenemisel tuleks igal juhul palgata kohalik konsultant või esindaja säästes nii asjatuid kulutusi, mis seonduvad kohaliku eripära, keele, bürokraatia teadmatusega.

Välismaalased saavad olla partneriteks ettevõtetes, mis on loodud Itaalias. Need on Itaalia juriidilisteks isikuteks ning kuuluvad seadusandluse reguleerimise alla. Välisfirmade filiaalid Itaalias on kohustatud avalikustama oma põhikirja ning aruanded ja järgima mitmeid regulatsioone. Lisaks on ettevõtted kohustatud registreerima end nii tulumaksu- (Codice fiscale) kui ka käibemaksukohustuslaseks (partita I.V.A). Ettevõttel tuleb esitada kord aastas bilansiaruanne.

Itaalia levinuim ettevõtlusvorm on piiratud vastutusega äriühing (Società a responsabilità limitata,  S.r.l.). Itaalia seaduse järgi on osaühingu nõue miinimumkapitalile 10 000 EUR. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Äriühingu puhul on nõutav kehtiv juriidiline aadress. Samuti on nõutav notari poolt kinnitatud tegevusluba ning põhikiri (peate arvestama umbes 2000 euro suuruse väljaminekuga). Need dokumendid peavad olema sertifitseeritud ka kohtu poolt. Seejärel, 30-ne päeva jooksul tegevuse alustamisest, on ettevõtja või ettevõte kohustatud registreerima ennast piirkondliku Kaubandus-, Tööstus- ja Põllumajanduskoja Äriregistris (Registro delle Imprese). Registreerimistasu on u. 2000 EUR. NB! Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmesolek on Itaalias kohustuslik iga ettevõte jaoks (selle aasta liikmemaksust vaata allpool Maksupoliitika peatükis). 

Itaalia seadusandlus ei piira valikuvabadust ettevõtlusvormi valimisel. Samuti ei kehtesta seadus mingeid spetsiaalseid tingimusi ettevõte asutamisel väliskodanike poolt (ei pane paika personali suurust, minimaalset aastakäibe numbrit vms). Mis puudutab ettevõtte toimimist siis on soovitatav sõlmida leping nn. dottore commercialista’ga, kes vastutab korraliku ja korrapärase raamatupidamise eest (sh. esitab bilansiaruannet, vastavaid maksuvorme ja majanduslike huvide deklaratsioone). Leping näeb ette fikseeritud igakuise teenustasu (umbes 300-500 EUR väiksemate firmade puhul) sõltumata ettevõtte reaalsest tegevusest antud kuu jooksul.

5. Maksupoliitika, tollikorraldus ja pangandus

Itaalia maksusüsteem on keeruline ja tihtipeale arusaamatu ka itaallaste endi jaoks, nagu ka suhteliselt kõrged maksud (siiski ei ole need kõrgemad, kui naaberriikides Saksamaal ja Prantsusmaal, rääkimata Põhjamaade maksudest. Probleemiks on eelkõige maksude osas valitsev segadus. Maksumäärade muutmine on parlamendi pädevuses).

Itaalias on makse kahte liiki:

• tasse (riiklikud maksud ja lõivud);
• imposte (sissetulekult ja kapitalilt, kinnisvaralt saadavatelt tuludelt makstavad maksud).

Kasutatakse nii progresseeruvat, proportsionaalset kui regresseeruvat maksustamist.

Imposte makse võib omakorda jagada kaheks osaks:

Otsesed maksud (imposte dirette):

• üksikisiku tulumaks (IRPEF, Imposta sul Reddito delle Persone Fisiche);
• IRES (Imposta sul Reddito delle Società) ehk ettevõtte tulumaks,
• kohalik tootmistegevuse maks (IRAP, Imposta Regionale sulle attività Produttive);
• muud mahaarvestused autoritasude, intresside, dividendide pealt.

Kaudsed maksud (imposte indirette)

• käibemaks (I.V.A. Imposta sul valore aggiunto);
• registreerimismaksud ja tempellõiv;
• pärandusmaks ja kinkemaks;
• kohalik kinnisvaramaks (I.C.I. Imposta Comunale sugli Immobili).

Kõik Itaalia residendid ja mitteresidendid tasuvad sissetulekute ja äritegevuse pealt üksikisiku tulumaksu (IRPEF). Itaalia resident on kohustatud tasuma makse igalt sissetulekult, mitteresident üksnes sellelt osalt oma tegevusest, mis on tehtud Itaalias. IRPEFil on mitu maksumäära ja maksmise tähtaega, sõltuvalt sissetulekutest ja äritegevuse liigist. 2006. aastal jäid individuaalmaksumäärad vahemikku 23%-43%, lisaks kohalik IRPEF maks vahemikku 3.25% - 5.25%.

Tulumaksumääraga 23% on maksustatud aastasissetulek kuni 26 000 eurot, sissetulek 26 001-33 000 eurot teeb maksumääraks 33%, 33 001 kuni 100 000 eurone sissetulek – 39% ja 43%-ga on maksustatud sissetulek alates 100 001 euro. Maksusoodustused sõltuvad perekonnaseisust, tervislikust seisundist, haridusest jms. Maksusoodustusi ettevõtjaile tehakse teadus-ja arendustegevuses ning ettevõtluses mahajäänud piirkondades (Lõuna-Itaalia).

Mitteresidendi kui maksukohuslase kohustused sõltuvad kahe riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätetest. Eesti ja Itaalia vaheline topeltmaksustamise vältimise leping on jõus 2000. aastast. Mitteresidendiks, kes läheb topeltmaksustamise vältimise lepingu alla, loetakse isikut, kes viibib Itaalias alla 183 päeva aastas.

Ettevõtte tulumaksu IRES maksavad Itaalias kõik ettevõtted. IRPEG maksumäär on al. 2008. aastast 27.5% ja sellega maksustatakse ettevõtte puhast kasumit. Maksu makstakse kahes osas. Esimene osamakse, mis moodustab ühe kolmandiku maksusummast peab olema tasutud hiljemalt iga aasta 31. maiks. Teine osamakse (2/3) tuleb tavaliselt tasuda hiljemalt 30. novembriks.

Kohaliku tootmistegevuse maksu IRAP tasutakse Itaalias alates 1998. aastast. IRAP maksumäär vahetas välja  kohaliku tulumaksu (ILOR, Imposta Locale sui Redditi, mille maksumäär oli 16.2%). 2008. aastal vähendati  kohaliku tootmistegevuse maksu kuni 3,9%.

Kinnisvaramaksu ICI mis kehtib alates 1.01.1993 tuleb tasuda kinnisvara asukoha järgi ja ei sõltu sellest, kas omanik on Itaalia resident või mitteresident. Kui teenus on pakutud Itaalias, makstakse teenustasu teenuselt Itaalias. Selle määr, mis sõltub kinnisvara hinnast, jääb 0.4% kuni 0.7% vahemikku. Dividendimaksu üldine määr moodustab 12.5%. Autoritasu üldine määr on 22.5%. Sõltuvalt intresside suurusest tuleb tasuda 12.5 % kuni 27%. Alates 2008. aastast on ICI alanenud 200 euro võrra. See on oluline ka nende jaoks, kes oma kinnisvara välja üürivad.

Käibemaksu IVA üldine määr on reeglina 20%. Samas kehtivad alandatud määrad 4.5% ja 10%, sõltuvalt tootest või teenusest.

Kaubandus- ja Tööstuskoja kohustusliku liikmesoleku maks on fikseeritud 373 euroga millele lisandub teatud % ettevõte eelmise aasta käibelt (hetkel 0.1%). 

Lisaks tuleb, mõistagi, arvestada suhteliselt kõrgete riigilõivudega, registreerimistasudega ning notaritasudega.

Iga aasta vastuvõetud riigieelarvega muudetakse osaliselt teatud maksude maksumäärasid. Itaalia maksuseadusandlusest saab lähemat infot siit: http://www.taxelex.it/ ja maksupoliitikast, sh. viimased uudised maksumääradest ingl. keeles siit: http://www.worldwide-tax.com/italy/indexitaly.asp.

Tolli- ja teisi importmakse saab maksta riigipiiril, sadamates ja tolliladudes. Kaubast olenevalt on soovitav valida sadam lähtudes kauba spetsiifikast. Laialivedamisel on Itaalias levinuim autoveondus, see on tingitud kehvast raudteeliikluse korraldusest.

Kauba reekspordil, kui see on tõestatud, saab tollimaksu tagasi. Itaalia Tolliamet http://www.agenziadogane.it/ aktsepteerib ka pangagarantiid maksu depoteerimise asemel.

Itaalia kolm olulisemat panka on: suurim euroala pank UniCredit Group, Intesa Sanpaolo ning Monte dei Paschi di Siena. Tegutseb hulganisti muid pankasid (ca 1000). Itaalia Keskpank http://www.bancaditalia.it/ reguleerib pangandust.